Wednesday, May 26, 2010
Ülesanded filmi "Tindisüda" kohta
1. Kaardista lugu, s.t võta filmi sisu kokku 10 lausega, pane kirja 10 tähtsat sündmust: millega film algas, mis juhtus keskel, kuidas film lõppes. Paksus kirjas märgi ära loo kulminatsioon (loo kõrgpunkt, haripunkt; oluline sündmus filmi lõpupoole, mis on pöördelise tähtsusega, millest saab alguse lõpplahendus).
2. Koosta filmi kohta 5 küsimust, millele filmi vaatamata vastata ei saaks.
3. Milliseid raamatuid mainiti filmis?
4. Kas sina tahaksid võimet raamatutegelasi ellu äratada? Põhjenda oma arvamust.
5. Millise raamatutegelase ärataksid sina ellu? Miks just tema? Mida temaga ette võtaksid?
6. Kuidas suhtud sina lugemisse? Põhjenda oma arvamust.
7. Kas sulle meeldis see film? Miks? Põhjenda oma arvamust.
8. Millised filmid sulle meeldivad. Soovita kolme filmi (pane kirja nende pealkirjad). Miks soovitad just neid filme?
1. Filmi alguses isa ja tütar reisisid ühte linna. Seal oli mees nimega Dustfinger, kes tahtis raamatusse tagasi saada. Kuna mees ei tahtnud seda teha ja põgenes. Ta läks koos oma tütrega tädi juurde. Siis ilmus välja Dustfinger. Ta oli kutsunud kaasa mehed ,kelle mees oli ka väja lugenud. Nad rõõvisid naad ja viisid nad lossi.
Sealt ,aga õnnestus neil põgeneda. Nad läksid hiljem lossi tagasi ,sest seal oli veel üks raamat. Mehe tütar oli ka hõbekeel ja teda sunniti välja kutsuma varju. Ta luges ,aga midagi muud ja hävitas pahad.
2. Kes oli Dustfinger? Milline oli vari? Mis oli raamatu nimi? Kuidas nimetati Dustfingeri võimet? Kelle nad raamatust välja lugesid?
3. Filmis mainiti raamatuid "Tintsüda" ja "Pärsia prints".
4. Ma tahaksin seda võimet ,sest ma saaksin raamatutes tegutseda.
5. Ma ei ärataks kedagi ellu ,sest nii nad võiksid meie maailma jääda.
6. Mulle meeldib lugeda ,aga ainult põnevaid raamatuid ,sest see on põnev.
7. Mulle meeldis see film ,sest seal oli fantaasiat ja põnevust.
Wednesday, May 26, 2010
Tuesday, May 18, 2010
Monday, May 17, 2010
Ülesanne 32. Näitekirjandus (teater)
1. Seleta mõisteid. Vajadusel kasuta elektroonilist ÕS-i http://www.eki.ee/dict/qs2006/
draama on tõsise sisuga näidend
näidend on näitemäng
dialoog on kahekõne
remark on märkus
vaatus on näidend kolmes vaatuses
2. Kirjuta, milline oli Sinu viimane teatrietendus. Kirjuta u viie lausega, mis näidendist eriti meelde jäi, mille poolest näidend meeldis või ei meeldinud. Kontrolli õigekirja!
3. Täida ülesanne a või b. Kasutades internetti, uuri välja, milliseid
a) etendusi ja millistes teatrites on lavastanud Mati Unt, Neeme Kuningas, Eduard Toman, Eino Baskin, Ivo Eensalu, Hendrik Toompere jun;
b) filme on loonud Sulev Nõmmik, Arvo Kruusement, Hardi Volmer, Tim Burton, Steven Spielberg, Alfred Hitchcock.
4. Leia ÕS-ist (http://www.eki.ee/dict/), mida tähendavad sõnad "mahorka", "külimit", "rehnut" ja "kuliss". Moodusta iga sõnaga lause, nii et tekiks loogiline tekst.
2. Minu viimane teatriettendus oli imelaps. Mulle meeldis see näidend kuna see oli lõbus. Seal näidendis oli une Mati ,kes lastele liiva silma viskas. Seal oli üks poiss kes oli imelaps. See etendus oli lasteettendus. Mulle jäi see meelde ,sest see oli lapselik näidend.
3. a) Mati Unti “See maailm või teine” lavastati Vanemuises
Neeme Kuningas "Olevused" lavastati Estonias
Eduard Toman ”Armastuse ja kulla” lavastati veve Draamateatris
Eino Baskin "Eino Baskin. Otse läbi lillede." lavastati Vanalinnastuudios
Ivo Eensalu "Kommipoodi ära eksind..." Vanalinnastuudio
Hendrik Toompere "Suvepäev" lavastati Draamateatris
4. mahorka tubakas
külimit mitu
rehnut arvestus
kuliss näitesein
Tuba haises mahorka järgi. Külmit pole palju. Rehnut polnud õige. Kuliss oli vana.
Ülesanne 32. Näitekirjandus (teater)
1. Seleta mõisteid. Vajadusel kasuta elektroonilist ÕS-i http://www.eki.ee/dict/qs2006/
draama on tõsise sisuga näidend
näidend on näitemäng
dialoog on kahekõne
remark on märkus
vaatus on näidend kolmes vaatuses
2. Kirjuta, milline oli Sinu viimane teatrietendus. Kirjuta u viie lausega, mis näidendist eriti meelde jäi, mille poolest näidend meeldis või ei meeldinud. Kontrolli õigekirja!
3. Täida ülesanne a või b. Kasutades internetti, uuri välja, milliseid
a) etendusi ja millistes teatrites on lavastanud Mati Unt, Neeme Kuningas, Eduard Toman, Eino Baskin, Ivo Eensalu, Hendrik Toompere jun;
b) filme on loonud Sulev Nõmmik, Arvo Kruusement, Hardi Volmer, Tim Burton, Steven Spielberg, Alfred Hitchcock.
4. Leia ÕS-ist (http://www.eki.ee/dict/), mida tähendavad sõnad "mahorka", "külimit", "rehnut" ja "kuliss". Moodusta iga sõnaga lause, nii et tekiks loogiline tekst.
2. Minu viimane teatriettendus oli imelaps. Mulle meeldis see näidend kuna see oli lõbus. Seal näidendis oli une Mati ,kes lastele liiva silma viskas. Seal oli üks poiss kes oli imelaps. See etendus oli lasteettendus. Mulle jäi see meelde ,sest see oli lapselik näidend.
3. a) Mati Unti “See maailm või teine” lavastati Vanemuises
Neeme Kuningas "Olevused" lavastati Estonias
Eduard Toman ”Armastuse ja kulla” lavastati veve Draamateatris
Eino Baskin "Eino Baskin. Otse läbi lillede." lavastati Vanalinnastuudios
Ivo Eensalu "Kommipoodi ära eksind..." Vanalinnastuudio
Hendrik Toompere "Suvepäev" lavastati Draamateatris
4. mahorka tubakas
külimit mitu
rehnut arvestus
kuliss näitesein
Tuba haises mahorka järgi. Külmit pole palju. Rehnut polnud õige. Kuliss oli vana.
Tuesday, May 11, 2010

Monday, May 10, 2010
Ülesanne 30. Kohustusliku kirjanduse ülevaade
Tuleta meelde, milliseid raamatuid oled lugenud 5. ja 6. klassis. Pane need kirja (teaose pealkiri ja autori nimi). Vali neist välja kaks meeldejäävamat raamatut ning iseloomusta teost 1-2 lausega.
Posted by Kerli Prass at 3:26 PM 0 comments
Ülesanne 29. Eesti kirjanikud
Otsi järgmiste eesti kuulsate lastekirjanike kohta infot Internetist. Iga autori kohta kirjuta 3-5 lauset (kõige tähtsam info) ning lisa teksti juurde ka pilt (google - pildid).
Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jüri Parijõgi, Aino Pervik, Jaan Rannap, Leelo Tungal, Jaan Kross, Tiia Toomet, Silvia Truu, Andrus Kivirähk, Jaanus Vaiksoo
Reinhold Kreutzwald oli kirjanik ja arst. Ta oli ka eepose "Kalevipoeg" autor. ta sündis Virumaal.
Jüri Parijõgi sündi 2. septembril 1892 Kunda vallas. Ta oli noorsookirjanik ja pedagoog. Ta hukkus Tartu vanglas.
Aino Pervik oli luuletaja, lastekirjanik ja lastekirjanduse kriitik. Sündis 1932 Rakveres. Alates aastast 1974. aastast on ta Eesti kirjanike liidu liige.
Jaan Rannap sündis 3. septembril 1931 Hallistes. Ta lõppetas aastal 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Mõned tema teosed on Viimane valgesulg ja Nublu.
Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. Ta kirjutab laule. Ta laul "Muretut meelt ja südametuld" võitis 1993 aasta eurovisjooni.
Jaan Kross sündis 1920 Tallinas. Ta oli profesionaalne kirjanik. Ta suri aastal 2007.
Tiia Toomet on sündinud 9. veebruaril 1947. Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli.
Ta on ka Tartu mänguasja muuseumi rajaja.
Silvia Truu sündis 1922. Ta oli lastekirjanik. Ta suri 1990.
Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. Ta on kirjanik. Ta õppis Tartu ülikoolis.
Jaanus Vaiksoo sündis 5. jaanuaril 1967 Paides. Ta on kirjutanud raamatu "Gailit ja Nipernaadi". Aastal 2000 kirjutas ta esimese lasteraamatu.
Ülesanne 30
Ma olen lugenud raamatuid "Meelis" mis on ajalooline raamat. Ma olen lugenud ka raamatut "Meisterdettekdiiv Blonkvist" mis on hea raamat.
Tuesday, May 4, 2010
Monday, May 3, 2010
Ülesanne 28. Kordamine tasemetööks
1. Mine leheküljele http://web.zone.ee/oppematerjal58/testid.html
2. Vali lehekülje lõpus olevate kontrolltööde seast üks variant (A, B, C või D) ning tee test ära.
Posted by Kerli Prass at 6:22 PM 0 comments
Ülesanne 27. Kordamine tasemetööks (kokku- ja lahkukirjutamine)
1. Mine aadressile http://web.zone.ee/oppematerjal58/kokku_lahku.html
2. Loe läbi, mis on kirjutatud kokku- ja lahkukirjutamise kasutamise kohta kirjutatud.
3. Tee ära lehekülje lõpus olevad testid.
Posted by Kerli Prass at 6:21 PM 0 comments
Ülesanne 26. Isikustamine
TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puiid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Ülesanded
1. Kopeeri Minni Nurme luuletus oma ajaveebi.
2. Kirjuta luuletuse lünka i, ii või j.
3. Selles loos kasutatakse kõnekunsti võtet, mida nimetatakse isikustamiseks. Isikustamine on võte, kus esemetele ja nähtustele antakse inimesele omased tegevused, võimed ja oskused.
Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, hävitab, piitsutab, teeb kõik heaks, kaevab, tekkitab laineid, peksab ranna pedakaid,laastab , sööstab metsa, vaevab, väsib .
Puud oigavad .
Ülesanne 28. Kordamine tasemetööks
1. Mine leheküljele http://web.zone.ee/oppematerjal58/testid.html
2. Vali lehekülje lõpus olevate kontrolltööde seast üks variant (A, B, C või D) ning tee test ära.
Posted by Kerli Prass at 6:22 PM 0 comments
Ülesanne 27. Kordamine tasemetööks (kokku- ja lahkukirjutamine)
1. Mine aadressile http://web.zone.ee/oppematerjal58/kokku_lahku.html
2. Loe läbi, mis on kirjutatud kokku- ja lahkukirjutamise kasutamise kohta kirjutatud.
3. Tee ära lehekülje lõpus olevad testid.
Posted by Kerli Prass at 6:21 PM 0 comments
Ülesanne 26. Isikustamine
TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puiid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Ülesanded
1. Kopeeri Minni Nurme luuletus oma ajaveebi.
2. Kirjuta luuletuse lünka i, ii või j.
3. Selles loos kasutatakse kõnekunsti võtet, mida nimetatakse isikustamiseks. Isikustamine on võte, kus esemetele ja nähtustele antakse inimesele omased tegevused, võimed ja oskused.
Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, hävitab, piitsutab, teeb kõik heaks, kaevab, tekkitab laineid, peksab ranna pedakaid,laastab , sööstab metsa, vaevab, väsib .
Puud oigavad .